Teaduspäevikud - 2.osa
- EAÜS Curare
- Apr 11
- 5 min read
Autor: Eliis Grigor
September 2023 – mulle meeldib unistada, liiga palju unistada
Vedelen oma toas, kool pole veel alanud. On ütlus, et head ideed tulevad siis, kui sa ei tee mitte midagi. Sest sellel voodis vedelemise hetkel kerkib mulle pähe biokeemiaga seotud küsimus, millele ma ei saa vastust ei teadusandmebaasidest ega kasutades Elicit’it(1). Ehk seda uurimisküsimust pole keegi uurinud?
See küsimus on mitu päeva mu peas kummitanud ning ma pole jõudnud oma juhendajalt küsida tema arvamust. Kuni saabub meilile ülikooli infokiri ühe stipendiumi kohta. Ärev tunne pugeb hinge, kas mul on võimalus seda rahasummat kasutada, et katsetada oma uurimisküsimust? Kas ikka tudengile antakse raha, et ta saaks teadust teha? Kuidas mu juhendaja sellesse suhtub? Kas ma olen liiga sinisilmne? Vahet pole, et ma olen abistanud mitmetes biokeemia-alastes projektides ning kogu see maailm on sõna otseses mõttes minu teine kodu, ma endiselt tunnen end ebakompetentselt.
November 2023 – kes ei riski, see šampust ei joo
Juhendaja huvi antud uurimisküsimuse vastu on julgustav. Perekeski on meil ütlus “räägi endast targemaga, et saada häid ideid”, sest et juhendaja aitas oma kogemuste najal antud uurimisküsimust edasi kasvatada, anda sellele suuremat tähendust. Enesekindlust kasvatab ka see, et minu stipendiumitaotlus kinnitati… ehk ma saan esimest korda enda poolt tõstetud uurimisküsimust uurida. Ma tunnen end väikese projektijuhina.
Jaanuar 2024 – let the game begin
Farmakoloogia sügissemestri eksam on tehtud ning on lõpuks aeg sukelduda oma projekti. Pool saadud stipendiumi summast läheks ELIS(2)= kit’i(3) ostmiseks, teine pool erinevatele ainetele, mida on vaja protokollide läbiviimiseks. Õigemini, see on esialgne plaan, sest et teadus on kallis, üllatus-üllatus.
Ülipõnev on möllata artiklite maailmas ning üles ehitada OMA protokoll täiesti nullist. Ja mulle meeldib see, et varasemalt pole sellist uurimisküsimust uuritud ning ma pean protokolli ise looma, kasutades erinevaid artikleid. Millist rakukultuuri kasutada ning millised on nende omadused, milline peab olema rakukultuuri sööde ja seal leiduvad lisandid? Kuidas määrata vastavaid ühendeid sealt rakukultuuri proovidest, mida kasutada katsetes positiivse ja negatiivse ühendina? Millises kontsentratsioonis peaks ühendit A, B või C lisama? Mis on nende ühendite hinnad? Laborist õnneks mind toetatakse ning ollakse valmis vastama minu lõpmatule kogusele küsimustele, kui ma jooksen kokku.
Veebruar 2024 – närvikõdi
Proto-Koll hakkab vaikselt ilmet võtma. See kõik on veel nii teoreetiline ja tegelikkuses ma ei kujuta ette, kuidas need kõik katsed hakkavad päriselus tööle. Paberil on tõesti kõik ilus ja kena. Kohati on tunne, et olen taas 10. klassi äsja lõpetanud ja läinud TÜMRI(4) laborisse ning kuidas esimest korda hoian käes automaatpipetti ja pean pipeteerima 2 µL suuruseid koguseid. Ehk justkui alustan taas otsast peale, mis siis et ma olen juba omajagu nii Biomeedikumis kui ka TÜMRIs möllanud.
Lisaks teeme ka inventuuri kõige kohta, mis meil on ja mis meil on puudu – erinevates suurustes pipetid, rakukasvatamisplaadid, LPS(5) kui positiivne kontroll, erinevad katsespetsiifilised reagendid…
Märts-aprill 2024 – esimesed edasi- ja tagasisammud
Meie kõrval olev osakond andis meile rakuliini, mille valisin oma katsete läbiviimiseks. Ehk ma saan lõpuks käed külge ka panna rakukatsetele, aasta tagasi ma poleks sellest osanud unistada! Aga need rakud on vist surnud? Oleme üle kontrollinud, et rakusööde on sobiv, temperatuur ja CO2 kontsentratsioon õige, söödet vahetanud piisava sagedusega… kuid need ei näe mikroskoobi all välja õiged, kui võrrelda internetis leiduvate piltidega. Ehk me ei saa kasutada olemasolevaid rakke ja peame selle sama rakuliini tellima? Oeh, veel üks rahakulutuskoht.
Lisaks rakukatsetega määran ka seerumist ühte interleukiini ELISA kit’i abil. Uskumatu, kui kergelt ununeb matemaatika ning väga lihtsad arvutused, kuna pole ammu pidanud neid tegema. Selline tunne, et jookseks peaga vastu seina – nii lolle vigu teen arvutamise käigus.
Mai-juuni 2024 – lõpuks midagi head?
Tellitud rakuliin jõudis lõpuks kohale ja nüüd lõpuks hakkan tegema tõsiseid rakukatseid! Need rakud on päris pirtsakad ning tulemused on heterogeensed: mõnikord on ilus otsitav väärtus, mõni teinekord väga masendavalt madal tulemus. Mõnikord töötab protokoll väga hästi, teine kord lihtsalt vaatan ja ohkan, et taas mingisugune jama, mida ma ei oska endale lahti seletada, miks nii juhtub. Aga mis siis, et mõnel päeval on emotsioon maas, tegelikult mulle meeldivad raskus ja väljakutse. Sest et see sunnib mind pingutama, otsima, proovima, katsetama. Ning ma naudin seda, sest laboris olles lülitan ma end kogu maailmamürast välja. On vaid mina ja minu rakud või siis mina, pipett ja proovid. See on minu kodu, minu rahu.
Tellisime veel ühe kit’i, pool stipendiumi raha läinud selle jaoks. Ning mis siis, et vastav firma on loonud protokolli, mis peaks sobima nii rakukatsete kui ka seerumite proovide jaoks, ikkagi peab protokolli ümber modifitseerima, sest et see poleks teadus, kui protokoll kukuks koheselt hästi välja.
Plaanis oli kirjutada ka tees Arstiteaduspäevadele, aga kuna tulemused on olnud väga heterogeensed, ei leia, et neid oleks viisakas esitleda. Peab tegema rohkem korduskatseid, järgmine aasta ehk läheb paremini?
Juuli 2024 – mulle meeldib, et mu suvi on täis laborit <3
Mul pole ammu olnud nii ilusat suve, lihtsalt naudin igat päeva. Käin pidevalt laboris korduskatseid või nendest erinevaid versioone tegemas, lisaks kestavad katsed 24…36h ja pean käima erinevatel ajapunktidel proove kogumas. Ehk neid peab planeerima nii, et saaksin näiteks 12h või 24h ajapunkte koguda mõistlikul ajal ja mitte öösel kell 3. Tihti on see, et õhtul peale trenni vuran laborisse rakke poputama.
Igasuguseid seikasid juhtub tegelikult. Kui proovisin uue ainega rakke mõjutada, siis panin seda liiga kanges kontsentratsioonis ning tapsin kogemata antud rakukatse seeria ära. Ma ei hakka kirjeldama seda lõhna, mis kaasnes, kui pidin neid proove töötlema. Aga läbi vigade ma õpingi. Lisaks saan vaikselt nokitseda ka katse toorandmetega, kui väga lihtsalt öelda. Üks asi on see, mida kallis masin ütleb ning mida arvuti nii-öelda spekuleerib, teine aga on see, mis on tegelikkus.
August-september 2024 – emotsioone on (liiga) palju…
Tulemused on endiselt heterogeensed ja veelgi segasemad kui suve alguses ning kohati on tunne, et mitte miski enam ei tööta. Juhendaja ütleb ka midagi sellist, et rakud on vahetevahel rõõmsalt nirvanas ning neid ei kõiguta mitte miski: ei positiivne kontroll ega reagendid, mis eelnevas katses ometi toimisid. Ärge saage minust valesti aru, ma lähen alati hea emotsiooniga laborisse ning läbikukkunud katse on õppimisvõimalus, aga kohati tunnen, et olen ise teadlasena läbi kukkunud.
Samas on tulnud ka uudiseid ning mõtteid, mida tegime valesti ning miks need tulemused on olnud nii või naa. Ja läbi nende eksimuste on tulnud ideid, kuidas anda antud katsetele veelgi tugevam väärtus, rakendada veel teisi protokolle ja meetodeid (ehk ma saan taas midagi uut õppida!). Kuid praeguseks peab antud projekt pausile minema, lihtsalt nõme ja tühi tunne on sees. Jään igatsema seda asjatamist ja möllu. Loodan, et varsti saab see alata uuesti.
(1) - programm, kus saab sisestada oma uurimisküsimuse ning tehisaru analüüsib erinevaid artikleid ja väljastab nende põhjal vastuse
(2) - enzyme-linked immunosorbent assay
(3) - komplekt, mis sisaldab reagente jt komponente, mis on vajalikud kindla katse teostamiseks
(4) - Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut
(5) - lipopolüsahhariid
