Autor: Anneli Kripsaar
Kolm aastat elundidoonorluse projekti “Elupäästev kingitus” edulugu
Autor: Grete Haube
Kui viimase aasta jooksul on Selts silma paistnud sügise plaani kampaaniaga, siis meie eelmine suurima ühiskondliku mõjuga ettevõtmine on kindlasti 2019. aastal alguse saanud elundidoonorluse projekt “Elupäästev kingitus”. Projekti eesmärk oli suurendada inimeste teadlikkust elundidoonorlusest, lükata ümber sellega seotud müüte ja eelarvamusi ning alustada diskussiooni. Selleks loodi imeline visuaal, tehti uue elundi saanud inimestega intervjuusid ning toimusid mitmed aruteluõhtud.
Projekt sai lisaks suurele meediakajastusele ja muudele tunnustustele ka OLE ROHKEM 2020. aasta auhinnagalal aasta teo auhinna. “Elupäästev kingitus”, selle mõju ja korraldus ei jäänud kauaks ainult Seltsi kanda, vaid koostööd pakkus lausa Eesti Haigekassa.
Projekti loojad Karl Oliver Tomson ja Merili Pärn meenutavad nüüd, kolm aastat hiljem, kuidas oli nii suurt projekti eest vedada.
Kuidas sündis üldse idee alustada elundidoonorluse projekti?
Merili: Idee kujunes välja mitme kuu jooksul, kui olin tähele pannud meedias levivaid müüte ja hirme seoses elundidoonorlusega. Teemat lähemalt uurides selgus ka kurb tõsiasi - sellel hetkel oli elektroonilise tahteavalduse täitnud vaid 0,5% Eesti rahvastikust. See teadmine jäi kripeldama ning nii mõte ühest kampaaniast vaikselt idanema hakkas. Teise kursuse tudengina oli tegemist ka hea teemaga, mida teiste seltsikate abiga kajastada.
Karl Oliver: Mulle kirjutas toonane EAÜSi president Evamaria Elisabet Keränen, kes mainis, et üks tore EAÜSi projekt otsib endale fotograafi appi. Kui ma kuulsin, et tegemist on elundidoonorluse projektiga, siis tahtsin kohe sellega liituda. See teema on mulle väga südamelähedane: mu lähedane sugulane oli teatud aja kopsusiirdamise ootenimekirjas. Ma siiani mäletan seda hingematvat ängi - teoreetiline abi on olemas, aga sa ei tea, kas see jõuab õigel ajal. Seega saime Meriliga kokku, meie mõtted ühtisid ja ülejäänu on juba ajalugu.
Kuidas juhtus nii, et projekt arenes nii suureks? Kas te olite seda oodanud ja selleks valmis?
Merili: Seltsi kampaania jaoks eeltööd tehes kirjutasime teistele organisatsioonidele ja haiglatele ning uurisime koostöö kohta või palusime lihtsalt sotsiaalmeedias informatsiooni jagada. Haigekassast saime vastuse, et ka neil on plaanis lähiajal alustada teavitustööga elundidoonorluse kohta. Kui kampaanianädal käima läks, võeti meiega uuesti ühendust. Kohtusime Oliveriga koos Haigekassa esindajaga, kes oli tulnud Tartusse teemaõhtule. Talle olid kampaania disainid ja idee silma jäänud ning saime pakkumise teha koostöös nendega üleriigiline kampaania. Pakkumine oli täiesti ootamatu ning lõi võimaluse luua ellu ka ideed, mida Seltsi ressursid ei võimaldanud.
Karl Oliver: See tuli meile täieliku üllatusena. Me andsime algusest peale endast maksimumi ja tahtsime lihtsalt luua kampaania, mis reaalselt läheks inimestele korda ja puudutaks ka hinge. Kui me alguses Meriliga projekti planeerisime, siis vaatasime ja uurisime, milliseid kampaaniad sellel teemal oli tehtud varem - nii Eestis kui ka välismaal. Ma olin ehmunud, kuivõrd negatiivse ja ähvardava stiiliga olid need enamasti üles ehitatud. Üheks selliseks näiteks oli 2018. aastal korraldatud Eesti politsei kampaania, kus kiiruse ületamisega vahele jäänutel soovitati elundidoonoriks hakata. Me tahtsime võtta hoopis teise suuna - olla positiivsed, tuua esile neid inimesi, kes tänu elundidoonorlusele reaalselt eluks uue võimaluse saavad. Ma kohtusin seeläbi vapustavate inimestega ja ma olen selle üle siiralt tänulik. Need inimesed on lihtsalt imelised ja nende positiivne ellusuhtumine vaatamata kõigile eluraskustele on nakkav. Ja tõesti, pool aastat pärast Haigekassa esindajaga kohtumist olid videod meie kangelastest telekanalites, uus veebileht, teemaõhtud viies Eesti linnas, postrid bussipeatustes - see kõik oli hullumeelne!
Mis oli projekti arengus kõige suuremaks takistuseks?
Merili: Ühtegi lahendamatut probleemi kohe meelde ei tulegi, kõik vajalik sai lõpuks tehtud. Küll aga oli keeruline leida inimesi kampaania kõneisikuteks. Esmalt pidime leidma uue elundi saanud inimesed, kuid tegemist on konfidentsiaalse informatsiooniga ning arstitudengitena meil otsest ligipääsu sellele infole polnud. Seega käis otsimine läbi arstide ning transplantatsioonikeskuse. Samuti oli oluline, et leitud isikud oleksid valmis meedias esinema.
Karl Oliver: Tõesti, kui aus olla, siis kõik sujus hästi ja ma ei oskagi tagantjärgi teisi väga suuri takistusi välja tuua. Meie meeskond oli suurepärane ja näris läbi kõik probleemid, mis tekkisid.
Mis oli projektiga tegelemise juures kõige rõõmustavam sündmus/hetk?
Merili: Pärast suurt tööd jõudis kätte kampaania alguspäev. Telekas hakkasid jooksma reklaamklipid, välimeedias olid üleval plakatid ning raadios kutsuti inimesi üles tahteavaldust täitma. Iga kord mõnda plakatit märgates oli väga uhke näha nende all Seltsi logo. Kõige meeldejäävamaks kujunesid aga hoopis vestlused inimestega, kes on saanud uue elundi. Nende lugude kuulamine vaid tugevdas tunnet, et teeme õiget ja vajalikku asja.
Karl Oliver: Kindlasti koosveedetud aeg meie kampaania kangelastega ehk inimestega, kes on saanud endale uue elundi. Nende lood olid tõeliselt inspireerivad. Ma soovitan minna veebilehele: elundidoonorlus.ee/lood - seal on nende lood nii video kui ka teksti kujul üleval. Teine rõõmustav hetk oli siis, kui Haigekassa meie väikest Seltsi projekti märkas ja tekkis võimalus selle teemaga veel rohkem tegeleda. Veel üks oluline aspekt, mida ma selle projektiga avastasin oli, et ühiskond kuulab arstitudengeid ja tahab teada, mida meie arvame. Kasutagem oma häält ja privileege!
Kuhu on projekt tänaseks jõudnud, mis on selle tulevik ja sinu osalus selles?
Merili: Haigekassa jätkab iga-aastaselt uue teavituskampaaniaga. Unustuste hõlma pole vajunud ka kampaania jaoks loodud disainid. Näiteks võib neid leida paberkujul tahteavalduse infolehel ja lilleline süda sai logoks MTÜ Siirdatud Südamed seltskonnale. Elundidoonorluse teema on endiselt oluline ning võimalusel löön hea meelega veel mõne kampaania loomises kaasa.
Karl Oliver: Minulgi on äärmiselt hea meel, et see oluline teema liigub edasi ja teemat hoitakse ühiskonnas aktuaalsena.
Mida soovitad teistele seltsikatele, kes unistavad ka millegi sama suure korda saatmisest?
Merili: Tasub lihtsalt alustada ning ei tohi karta abi küsida. Hea mõte on ka uurida Seltsis ringi, ehk leidub teisi huvilisi (enamasti alati leidub). Seejärel tuleb tiimiga koos plaan paika panna ning kirjutada ka teistele töögruppidele/organisatsioonidele, kellel võib olla soov kaasa lüüa. Aitab juba see, kui nad oma sotsiaalmeedias meie Seltsi tegemisi jagavad. Kõige olulisem - unista suurelt ja tee asja kirega!
Karl Oliver: Esmalt leidke endale teema, mis teile tõeliselt korda läheb. Teiseks nakatage oma energiaga ka kaaslasi ja looge meeskond - koos jõuab alati kaugemale. Kolmandaks proovige leida oma teemale mõni huvitav ja positiivne vaatenurk. Midagi, mis teid kõnetaks, kui seda sotsiaalmeedias või tänavapildis näeksite. Alati võib mulle ka kirjutada, kui saan kuidagi abiks olla.
Autor: Karl Oliver Tomson
Autor: Karl Oliver Tomson
Autor: Anneli Kripsaar
Rohkem infot elundidoonorluse kohta leiad leheküljelt elundidoonorlus.ee.
Kutsume üles kõiki avameelselt elundidoonorlusest rääkima ja oma soovidest ka lähedasi teavitama. Elundite loovutamise tahteavaldusega saab tutvuda ja seda allkirjastada, külastades digilugu.ee lehte.