Autor: Margus Lomp
Oleme jõudnud uue aasta algusesse ja meie logolt haihtub ära number 30, mis on seda kaunistanud 2021. aasta algusest. Võib 100% veendumusega öelda, et antud juubeliaasta sarnast ei ole Seltsis kunagi olnud. Seda ei saa öelda kahjuks ainult positiivses toonis, sest nagu me kõik teame, on viimased kaks aastat olnud kõigile, kaasa arvatud meie Seltsile, rasked. Pandeemia valguses tähistada üheskoos ühe suurima ja võimsama tudengiseltsi juubelit on olnud kergelt öeldes keeruline.
2020. aastal juubeliaasta korraldustiimi kokku pannes oli üks eesmärk kõigil silme ees: tähistada Seltsi suurt juubelinumbrit väärikalt ning anda hoogu juurde Seltsi arengule edasisteks aastateks. Suurimaks eesmärgiks seati Maarjamõisa remont ja areng. Seltsi kodu renoveerimine on alati meie üheks eesmärgiks olnud, kuid selle nimel töötamise teele tuli suur takistus. Me ei teadnud kui kauaks Maarjamõis enam meie käes on ning kas selle renoveerimine üldse võimalik on. Sellele faktile otsa vaadates otsustati töö suunata hoopis annetuste kogumisele, eesmärgiga rahastada Seltsi jaoks oluliste vahendite soetamist. Sündis idee annetussüsteemist: võimalus, mis lubab toetada Seltsi kõigil, kellele meie töö, vaev ja silmade sära inimeste tervise edendamisel ja tudengite harimisel korda läheb.
Esimene plaan paigas, tuli korraldusmeeskonnal, nagu igal õigel meeskonnal, silmitsi seista uue murega. Eelmisel juubeliaastal oli olnud oma logo ja teema. Ega meie ei saanud ju ometigi halvemad olla. Jutt, mis sai alguse juubeliaasta logo loomisest, muutus kiiresti terve Seltsi visuaali uuendamiseks, millest oli varemgi juttu olnud. Uue visuaali loomise juures oli suureks abiks eelmine välisAP Marta, kes imelise kiirusega meile sobiliku inimese leidis ja disainer oligi Kohal. Idee juubelilogost viis meid lõpuks selleni, et Seltsi eesotsas säravad nüüdseks uued värvid.
Juubelivärvide ja logo ilmumine toimus Inspiratsioonisüstil - juubeliaasta esimesel üritusel, mille peakorraldajateks olid Emilia Vaher ja Kadri Ann Prass. Üritus toimus veebi vahendusel, kuid oli sellele vaatamata igas mõttes oma nime vääriline, sest vanade Seltsikate jutust ja filmistuudio “pillowfort´i” ehitusest sai terve juubelitiim äärmiselt suure inspiratsioonipuhangu. Järgmiseks toimusid Eesti Meditsiinitudengite Päevad, mille eesotsas oli peasekretär Lea Pavlov. Koostöös teiste erialaseltsidega tõi veebi teel toimunud konverents teadmisi ja oskusi tervele meditsiiniteaduste valdkonnale. Kohe varsti hoolitses meie tudengite füüsilise tervise eest värskes õhus toimunud EAÜS 30: Valge Kitli Jooks haridusgrupi, spordigrupi ja teadusgrupi eestvedamisel ja Katariina Idla juhtimisel. Sellega meie õnn aga piirdus. Juba Valge Kitli Jooksu korraldus pidi muretsema koroonanumbrite suuruse pärast, kuid pärast muutusid meie üritused justkui Schödingeri kassiks. Hetkeni kuni kuupäev kukkus, ei teadnud me, kas üritus toimub või mitte, kas julgeme kokku saada või mitte. Nii jäigi meie kevade kõige suurejoonelisemalt planeeritud üritus “Kevadpiknik” ära viimasel hetkel. Tiim, kes oli näinud tohutult vaeva, pidi leppima faktiga, et isegi väliüritust ei saa korraldada, sest pandeemia ei anna armu. Ta ei andnud ka edaspidi…
Sügisel suutsime mõned üritused, näiteks Annika Kosenkraniuse ja Doris Poolametsa juhitud vaktsineerimisväitluse korraldada hübriidvormis, kuid siiski pidi ära jääma meie kõige suurejoonelisem üritus EAÜS 30: Gala. Miks? Eks ikka sellepärast, et kahjuks ei saanud meie Kaisukaruhaigla projekt algust 50 aastat varem ning seega ei jõudnud me enne koroonakriisi eesti rahvast oma valge kitli ja süsti hirmust päästa. Gala oli üritus, mis hõlmas üle poole juubeliaasta eelarvest, omas 6 erinevat tiimi, 2 peakorraldajat Liisa Marie Kerneri ja Kadri Ann Prassi näol ja palju tublisid Seltsikaid. Poleks ju mingi ime kui pärast sellist tööd ja vaeva ning ürituse ära jäämist inimesed lihtsalt pakiks asjad kokku ja ütleks, et ei viitsi enam.
Ma tean, mida te mõtlete. Juubeliaasta läks ikka täiega metsa… Absoluutselt! Algne plaan läks täielikult, sõna kõige otsesemas tähenduses, lappama. Algsest plaanist igakuiselt juubeliüritust korraldada, ei jäänud suurt midagi järele, kevadpiknik jäi ära, gala jäi ära ja jõulupidu toimus väikeses formaadis kiirkorraldusega. Siiski jääb meile juubeliaastale tagasivaadates üks äärmiselt suur võit. Suva nendest üritustest. Nagu meie gala korraldustiim näitab… alati saab uuesti ja veel uhkemalt. Seltsil on nüüd uus visuaal alates sügisesest üldkoosolekust. Selle visuaali hiilgust võib imetleda Karl-Sten Kõrgmaa ja Greete Jakobsoni tehtud uuelt kodulehelt. Annetussüsteem on toonud Seltsile uue helisüsteemi, sissepääsusüsteemi Maarjamõisale, elustamisnuku esmaabi projektile ja kitlid Kaisukaruhaiglale. Kliinikumiga on läbirääkimised jõudnud Maarjamõisa tuleviku osas olukorda, kus meie kodu saatus paistab aina helgem. Selts areneb vaatamata kahele suurele koroonalainele tohutul kiirusel edasi ja ma ei suudaks kuidagi juubeli korraldustiimi ning oma kaaspeakorraldaja Helen Kasemaa ja tegelikult üldse terve Seltsi üle uhkem olla, vaadates tagasi meie saavutustele möödunud aastal.