Miks osaleda teaduse töögrupi tegemistes?
Autor: Johanna Britt Berzin, Johanna Juhkami, Maria Nazarova, Beatrice Marlene Mäeorg, Artjom Afanasjev
Teaduse töögrupi eesmärgiks on tuua iga meditsiinitudengini teaduse võlu ja anda aimu, kuidas sellega alustada juba oma arstiõpingute ajal! Teadusega võib hakata tegelema juba arstiõpingute ajal nii kodumaal kui ka väljaspool seda. Teadus avardab silmaringi, paneb proovile, avab uksi, aitab leida sõpru ja kindlasti ei jäta kedagi ükskõikseks! Teadust võib vihata või armastada, aga selleta ei saa keegi Eestis heaks arstiks.
Meie ürituste ühine temaatika hõlmab vastuseid küsimustele nagu: kuidas saada mugavustsoonist välja ning saada arstiks-teadlaseks-mentoriks? Kuidas saada oma tuleviku arhitektiks? Arst teaduseta on nagu jalgpallur pallita ehk miks osaleda teaduse töögrupi tegemistes? Vaata, mida oleme korraldanud, mis on tulekul ja tule kindlasti kohale!
Teadusminutid
Oleme toonud juba üle poole aasta infokirja silmi avavaid jupikesi erinevatest teadusajakirjadest Teadusminutite näol. Nii on meie eelmine töögrupi juht Laura Kranich teiega iganädalase infotulva sisse alati natuke uusimaid teaduslikke avastusi ja põnevaid faktikesi poetanud.
Rebaste Avastusretk 22. septembril
Rebaste Avastusretke üritusel tutvustasime teaduse töögrupi tegemisi ImmunoFUNi ja Olla või Mitte olla töötubadega. ImmunoFUNi töötuba hõlmas põnevaid arutlusi seoses sellega, kuidas saame elada, kui meiega koos elab 39 TRILJONIT mikroobirakku. Rebased õpivad üksikasjad selgeks küll teisel kursusel, kuid miks mitte arutada immunoloogiat nendega just täna läbi loova kaardimängu.
Olla või mitte olla tutvustas üht põnevaimat juhtorganit, aju, mis meid unetutel öödel üleval hoiab oma mustmiljoni mõtte ja emotsiooniga. Osalejaid said vastused küsimustele: kas aju tunneb valu? Kas on võimalik aju siirdada ja kas seda on varem proovitud? Ja palju muud põnevat.
Mõlemat töötuba viisid läbi erialastes teadusprojektides töötavad tudengid Ege Ergür, Efe Ergür ning Maria Nazarova, kes näitasid tudengitele laboreid ja rääkisid veelgi täpsemalt, mida nad teadusprojektides teevad!
Teaduskonverents ,,Teadusrada ja kliiniline meditsiin’’ 11. oktoobril 2022
Kas oled mõelnud teaduse tegemisele, aga ei tea, milline võiks olla esimene samm? Milline on minu jaoks see põnevaim teema ja kuidas leida parim erialane juhendaja? Mida ma hetkel üldse teaduses teha saaksin ja võiksin?
11. oktoobril toimunud üliõpilaste hübriidkonverents oli Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse kliinilise meditsiini instituudi üliõpilaskogu liikme Grete Haube eestvedamisel ja EAÜSi teaduse töögrupi poolt teadushuvilistele suunatud üritus, mille eesmärk oli tutvustada tudengitele erinevaid teadusprojekte Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla esindajate poolt. Ürituse järgselt oli üliõpilastel võimalus soovi korral vastava teadusprojekti juhendajaga kontakteeruda, et ka ise teadusprojektis osaleda. Samuti jagasid juba teadustöös osalevad tudengid Karita Särekannu, Martti Vanker ja Neeme Ilves oma kogemusi ja tutvustasid neis oma rolli. Moderaatoriks oli Mattias Pettai.
2022/23 õppeaasta kevadel alustab õppeaine ‘’Teadusrada arstiteaduse üliõpilastele”, mis tutvustab teadustöö põhimõtteid, pakub erinevaid koolitusprogramme ja võimalusi teadusgruppide töös osalemiseks. Õppeainet tutvustas konverentsil isiklikult õppeprodekaan Anti Kalda.
SCORE projektid
Teaduse töögrupp teeb iga-aastaselt koostööd välisvahetuse töögrupiga. Kui varasemalt on olnud aastas vaid 1 teadusprojekt, siis sel oleme saanud juba 7 projekti! Meie enda tudengitel on sel aastal võimalus lennata järgmistesse riikidesse: Brasiilia, Bosnia ja Hertsegoviina, Egiptus, Itaalia, Sloveenia, Peruu, Mehhiko, Jordaania, Lõuna-Korea ja Poola.
Võib tekkida küsimus, et miks minna just teduslikku välisvahetusse, mitte kliinilisse? Osaledes just teaduslikus välisvahetuses näed esiteks, milliste teadusprojektidega tegeletakse väljaspool Eestit, mis võivad anda edasisi ideid enda teadustöö tegemiseks. Teiseks näed ja saad proovida erinevaid laborivõtteid, mis annavad aimu sellest, kuidas avastusteni jõutakse. Kolmandaks leiad tutvusi, kellega tulevikus ühiselt rahvusvahelistel konverentsidel käia ning pärast õhtul maitsvaid mokteile Los Angelese restoranides mekkida.
Ajakirjaklubi 13. oktoobril
Kas ikka igat suures teadusajakirjas avaldatud uuringu tulemust tasub usaldada? Mis kasu on teadusartiklitest igapäeva kliinilises praktikas?
Et leida vastust just nendele küsimustele, toob teaduse töögrupi Ajakirjaklubi juht Artjom Afanasjev teieni koostöös Ida-Tallinna Keskhaiglaga (ITK) igakuise Journal Club formaadis teadusartiklite kriitilise analüüsi. Ajakirjaklubi juhendajaks on ITK teadusosakonna juhataja dr Marika Tammaru.
Kuid mis siis ringis ikkagi täpsemalt toimub? Saame kokku ja otsime vigu teadlaste uuringutes ning õpime, kuidas neid vältida ja kuidas oleks võimalik teha paremini. Harjutame kriitiliselt hindama teadusartikli kvaliteeti ja suurendame teadmisi uuringumeetoditest.
Esimene kokkusaamine toimus 13. oktoobril 20 osalejaga, milles tutvustati läbilõikelise uuringu tüüpi. Tudengid said teada, kui palju metoodilisi vigu võib üks artikkel sisaldada ning miks peaks artikli lugemisel olema kriitiline. Tagasiside oli positiivne ja jääme ootama uue ettekandja ettevalmistatud artikli analüüsi!
Samuti toimub paralleelselt ka case study’de analüüs ja esitlus tudengite poolt erinevate valdkondade arst-professorite juhendamisel, et luua mitmekesist tausta ja erinevaid kliinilisi vaatenurki Ajakirjaklubis osalejate jaoks. Taoline kokkusaamine toimub juba esmakordselt 15. detsember kl 16 Maarjamõisas prof Pille Taba juhendamisel.
Neurokonverents 3. novembril
Neurokonverents on traditsiooniline ja populaarseim tudengilt tudengile neuroloogia-neurokirurgia-teemaline konverents. Ka sel aastal esitasid arstitudengid oma juhendajatega koostöös valminud teadustöid.
Arstitudengite Triinu-Liis Loit, Kätlin Kits ja Christen Kööpi esitluses tutvustati arstitudengite ja laste haiglahirmu - millised on teadmised ja kaasaegsed sekkumisviisid. Samuti esitlesid Kätlin Kits ja Triinu-Liis Loit oma uuringut lapse ja roboti vahelisest interaktsioonist - sotsiaalne robot Pepper ja suhtlemisprobleemidega lapsed. Mõlema töö juhendajaks oli dr Anneli Kolk. Neuroloogilised tüsistustest ja nendest taastumisest SARS-CoV-2 infektsiooni järel rääkis konverentsi peakorraldaja Britta-Mai Nõmmik, kelle juhendajaks oli prof Pille Taba. Kaugelearenenud Parkinsoni tõve palliatiivset käsitlusest rääkis oma uurimuses Teele Tuularu, kelle juhendajaks samuti oli prof. Pille Taba ning ka dr Ülle Krikmann. Külalisesinejaks oli sel aastal juhtumiuuringust tulnud rääkima seoses kõnnirobotteraapia mõju tserebraalparalüüsiga lapse posturaalsele stabiilsusele ja jämemotoorsetele funktsioonidele külalisesineja Triinu Rooni, kelle juhendajateks olid Monika Mets ning Merlin Burov. Ürituse moderaatoriks oli Kristin Rossmann.
Töid hindasid neuroloogidest ja neurokirugidest koosnev žürii, kelle abiga selgitati välja konverentsi parimad üliõpilastööd. Üritust korraldavad Neuroloogiaring koostöös Ludvig Puusepa Nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi ning Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi teadusgrupiga.
Tartu i-Days 4.-5. novembril
Kas soovid uusi oskusi päriselu väljakutsete lahendamiseks? Ja ei ütleks ära uutest tutvustest ja mõttekaaslastest? Osalesime teaduse töögrupiga nii korraldajate, osalejate kui ka vabatahtlikena 4.-5. novembril Tartu i-Days 2022, mis toimub juba viiendat korda! Koos mentorite ja oma ala valdkonna spetsialistidega said osalejad aidata välja mõelda lahendusi päriselu tervise-, toidu- ning biotehnoloogia valdkonna väljakutsetele. Osaleti 3-6 liikmeliste meeskondadena ning kahe päeva jooksul saadi rohkem teada disainmõtlemise, liftikõne ja kogukonna kaasamisest. Meeskonna ideedele andsid tagasisidet eksperdid ja tervisevaldkonna võidutiimid saavad osaleda finaalvõistlusel Euroopas! Kõik osalejad said Tartu i-Days osavõtu tunnistuse, mis on kasulik lisa CV-le ning ka auhinnad, mis olid välja pandud EIT Health, EIT Food ja teiste koostööpartnerite poolt.
Kogemusi varasematelt osalejatelt:
“Ma läksin sinna avatud meelega saamaks uusi tutvusi ning kogemusi. Ei osanud midagi oodata. Emotsioonid olid päris ägedad – saime voorust edasi ning pääsesime oma ideed pitchima Pariisi. Igati äge kogemus – ägedad inimesed, mentorid ja korraldus. Soovitan soojalt.” – Nikita, osales 2019 ja 2020
Biomeditsiiniring 8. november
“Mis võib olla hullem kui molekulaarbioloogia,” mõtleb iga esmakursuslane. “Mis võib olla igavam kui statistika,” arvab II kursuse tudeng. “Mis võib olla suurem ajaraiskamine kui ravimite farmakodünaamika ja -kineetika õppimine…” ohkab III kursuse tudeng.
Aga kas on siin maailmas midagi hullemat kui arst, kes ravib tuimalt ja lõplikult aru saamata, miks ja milleks ta seda teeb?
Biomeditsiiniring ja selle juhid Beatrice Marlene Mäeorg ja Maria Nazarova annavad suurepärase võimaluse õppida tundma teadusmaailma ja pakub näpunäiteid, kuidas teadusega alustada juba täna! Ringis esinevad inimesed, kes teevad märkimisväärset tööd nii teaduses kui ka arstipraktikas. Seega kõik on võimalik, kuna siin maailmas seame piire iseendale vaid me ise!
Esimene ringi kokkusaamine toimus 8. novembril, kus oma teaduslugu jagasid anestesioloogia ja intensiivravi I aasta resident ja I aasta doktorant Hanna Kadri Laas ning 2022. aasta laborimeditsiini residentuuri lõpetanud ja 2020. aasta biomeditsiini doktorantuuriga alustanud Kristiina Kurg. Noorarstidelt kuulsime õhtu jooksul nende isiklikke inspireerivaid lugusid sellest, kuidas nad teadusega alustasid, kuidas doktoritööd, residentuuri ja eraelu klappima saada ning kuidas teadustöö on seni nende karjääri kujundanud. Esinejate inspireerivad lood tõid esile teaduse mitmekesistava mõju igapäevases arstitöös. Lisaks tutvustasid esinejad oma doktoritöö teemasid ja seniseid tulemusi.
Esinejad innustasid tudengeid osa võtma Teaduse töörühma üritustest ja juba varakult mõne teadusgrupi juures tegutsema. Õhtu lõppes mõttega, et kui väga tahta, siis on kõik võimalik ja valides endale huvipakkuva teadusteema, leiab ka residentuuri kõrvalt aega teadust teha. Kõik sõltub ainult meist endist (+ heast juhendajast ning ajaplaneerimisoskustest).
Teisel kokkusaamisel ehk 29. novembril on võimalik kuulda teemal “Kliiniline katse ja kogemuslugu”, millest tulevad rääkima Evely Lass Novartis Clinical Trials’ist ja prof Jaak Kals Endoteelikeskusest juba 29. novembril kl 16:00, Biomedicumi Schmitdi keskuse ruumis 0092.
Eesti Arsti artiklikonkurss
Tahad avaldada oma esimest teadusartiklit või ootab sahtlis juba järgmine avaldamata teadusartikkel?
Sel juhul on Eesti Arsti artiklikonkurss mõeldud just sulle, kus koostöös juhendajaga saad endale huvipakkuval teemal kirjutada teadusartikli - olgu see siis uurimus, ülevaade või haigusjuht. Peale võimaluse saada just oma artikkel avaldatud, aitab konkursil osalemine tutvuda lähemalt mõne teemaga ja nii võid kuulates teiste töid leida endale uue huvipakkuva eriala. Konkursi lõpus kuulutatakse välja stipendiumi võitjad. Konkursi jaoks korraldati ka tore kogemusõhtu, kus kaks eelmise aasta kirjutajat, Ella Kivilo ja Maris Tulk, jagasid enda õpetusi uutele kirjutajatele ning tudengite küsimustele vastas ka dr Urmas Siigur isiklikult.
Ida-Tallinna Keskhaigla haigusjuhtumi kirjutamise konkurss
Põnev ja kasulik juhtumikonkurss/koolitus tuleb taas Marika Tammaru juhendamisel ITK teadusosakonna ja EAÜSi teaduse töögrupi poolt! Konkurss kestab aasta aega ja toimub peamiselt veebikeskkondade Google Classroom ja Meets vahendusel läbi töögrupi üldassistendi Johanna Juhkami juhtimise. Koolitusel saab iga osaleja analüüsida üht haigusjuhtumit ja kirjutada sellest koos ITK arsti abiga haigusjuhtumi analüüs. Aasta pärast toimub ametlik hübriidkonverents postrite esitlusega ja kuulutatakse välja võitja ning antakse üle auhind!
Google Classroom'is on üleval nii koolitusmaterjalid, ülesanded kui ka kõik olulised tähtajad. 18.11 toimus esimene sissejuhatav ja õpetlik hübriidloeng ITK-poolse peakorraldaja Marika Tammaru poolt, pärast mida said osalejad kätte iseseisva töö juhised.