40 küsimust Tatjana Oologa

Autorid: Kert Kaspar Kirss, Angelina Roosimägi

Vogue "73 küsimust kuulsusega" sarjast inspiratsiooni saanud artikkel viib meid seekord Tartu Ülikooli Kliinikumi. Saame tuttavaks särasilmse õppejõu Tatjana Oologa ning saame teada, mis on Tatjana elu suurim õppetund, lemmik vabaaja tegevus, meeldejäävaim seik tudengiajast ning palju muud. Head lugemist!

1. Kas olete rohkem ööinimene või hommikuinimene? 

Kohastunud hommikuinimeseks, sündinud ööinimene.

2. Millist omadust peate arstitudengi juures kõige olulisemaks?

Arvestamist teise inimesega ja meeskonnas töötamise oskust. Kui seda ei ole, siis on ikka väga raske – Sa võid olla tippspetsialist, aga üksi ei tee Sa midagi ära. 

3. Kohv või tee? 

Loomulikult kohv :) piimata ja suhkruta, ma tahan kohvi maitset!

4. Mis oli Teie esimene töökoht?

Õde kardioloogia osakonnas, kliinikumis. Siis oli ta veel Tartu Kliiniline Haigla, hiljem Maarjamõisa Haigla ja nüüd on Tartu Ülikooli Kliinikum.

5. Milline oli Teie teekond magistrikraadini?

Magistrikraadi tegemine oli justkui iseenesest mõistetav, sest minu diplomitöö oli valust ja ma läksin edasi uurima, kuidas valuga tegelikult haiglates tegeletakse. Lõpetasin 2005. aastal.

6. Mis või kes inspireeris Teid õppima meditsiinivaldkonnas ja just õendust?

Asusin õppima õendust sel lihtsal põhjusel, et ma olin lapsena väga haige – ma olin nii palju haiglas ja pidin polikliinikus istuma ja analüüse tegema. Mulle tundus see väga ahvatlev, kui käidi ühest kabinetist teise ja see valge kittel tundus väga kihvt. Mulle tundus veel, et kui ma neid õdesid nägin, siis ei kantud selliseid tööjalatseid nagu praegu, vaid kõigil olid kihvtid kontsadega kingad. Mul on ka peres kaks arsti ja neli-viis õde, aga see ei olnud lapsepõlves kohtumistel teemaks. 

7. Mis on olnud tudengite kõige naljakam viga situatsioonülesannete lahendamisel?

Kõige rohkem on nalja saanud sellega, kui on pandud veenikanüüli ja kork ära unustatud. Punane vedelik, kolm korda võid arvata, kuhu see siis voolab. Mitte minul ei ole nalja, aga tudengite ehmatus ja teiste naerurõkatused on suured.

8. Kas eelistate filme või raamatuid? 

Loomulikult raamatuid. Mulle õudselt meeldib Kivirähk – mulle meeldib tema huumor, mis kergelt vaatab endasse ja tema tekstides on alati mingi alltekst.

9. Mis oli lapsepõlves Teie suurim unistus?

Suurim unistus oli mul kirjutada raamat. Teemat ei olnud, tahtsin lihtsalt omaette olla ja kirjutada, ilma, et keegi segaks ja tahaks midagi. Ikka suur-suur-suur raamat ja mitte selline nagu praegu, kus on kümme pilti ja kaks rida. 

10. Kus asuvad Teie juured?

Päritolu on mul väga segane. Minu vanaemapoolne suguvõsa hakkab Rootsist pihta, isa poolt on aga vene juured. Lapsepõlv möödus mul alguses Tallinnas ja siis Järvamaal Paides. Sattusin pealinnast maale. Ma nii mäletan, kui esimest korda Tartusse sattusin: vaatasin, et mis linn see on, kus tramme pole.

11. Mis on Teie silmis suurim probleem tervishoiusüsteemis?

Üsna palju raha läheb dubleerimisele. Näiteks laborianalüüsid tehakse ühes kohas, teises kohas ja kolmandas kohas – täiesti mõttetu värk. Praegu on olukorda päästnud pildipank – tehakse ja nähakse igal pool, ka välismaal. Laborianalüüsidega kulutatakse aga palju raha. Samuti määratakse palju uuringuid standardselt, mõtlemata seosele kindla patsiendiga – kas on ikka vaja?

12. Kas ja milliseid erinevusi olete märganud õdede põlvkondade seas?

Mulle meeldib see, et noored väärtustavad oma aega. Vanad on alati õiendanud rohkem, noored jälle ütlevad: “Mida teie vanad ka teate, meil on hoopis teistmoodi.” Mulle näiteks väga meeldib noortega koos töötada sel lihtsal põhjusel, et kogu aeg õpin ise midagi uut, kasvõi seda, kuidas midagi selgitada. Praeguses õdede õppes meeldib mulle, et pool õppeajast on praktika. See on väga oluline, mida teie arstidena saate ainult residentuuris.

13. Lemmikprotseduur, mida õena teostate?

Loomulikult veeni punkteerimine. Pole kahtlustki.

14. …aga protseduur, mille veeretaksite igal vabal võimalusel kellegi teise kaela?

Mida ma tõesti teha ei taha, on klistiiri tegemine. Hädasunnil teen kõik ära, aga see ei ole mu kutsumus.

15. Kui saaksite ajamasinaga reisida ükskõik millisesse perioodi ajaloos, siis mis see oleks?

Mulle väga meeldivad 20ndad ja 30ndad. 20ndad sellepärast, et siis tuli Coco Chanel, kes tõi hoopis teise naise orbiiti: pärlid, samal ajal minimalism, pükskostüüm.  Cocol oli lame rind, naised olid kõik poisipeaga – see oli nagu protest. 30ndad jälle tõid naiselikkuse poole natukene tagasi, nagu revolutsioon. Mulle meeldivad uuendused ja läbi uuenduste leida see kuldne kesktee. 

16. Maitsvaim taldrikutäis Kliinikumi Kohvikumis?

Räimepraad – seda on haruharva. See on kodujuustuga ja salatiga, väga hea kooslus. No ei hakka ma kodus räime küpsetama, see hais!

17. Mis on Teie lemmikküpsetis?

Raudselt rabarberikook. Kevad algab rabarberikoogiga. 

18. Millisesse riiki Te eluilmaski oma jalga ei tõstaks?

Niisugust riiki mul ei ole, kuhu ma tõesti jalga ka ei tõstaks. Riik, millest ma olen aga alati unistanud, on Itaalia – lähengi sinna juba selle aasta suvel! Tahan raudselt minna Veneetsiasse ja olla kindlasti mõnes veinimõisas. Minu vanuses inimene peab juba teadma, mida ta tahab – kui ei teaks, oleks imelik.

19. Kui saaksite ühe päeva veeta mõne kuulsuse nahas, siis kelle Te valiksite?

Ega ma väga kuulsust ei ihkagi. Aga ma tahaksin olla ühe päeva Eesti Vabariigi president. Selles ametis on nii palju intrigeerivat. Mind paelub kiire üleminek ühelt teemalt teisele, kiire teemades orienteerumine. Teine asi on suur oskus koguda enda ümber need õiged inimesed, kes Sinuga on 24/7. Meeskonnatöö on oluline – üksi ei tee ikka midagi ära.

20. Mis on Teie elu suurim õppetund?

Minu elu suurim õppetund oli see, kui ma ühte tudengisse suhtusin eelarvamustega. Ta ei avanenud üldse ja mulle tundus, et sealt ei tule midagi. Läks natuke aega mööda ja ma olin jahmunud, kui nägin, kuidas järsku sai temast tänu tema oskustele ja teadmistele väga lugupeetud inimene. See oli mulle õppetund – mitte ühtegi eelarvamust! Täna võib olla nii, aga homme hoopis teisiti. Lihtsalt ootan, lihtsalt vaatan, aga eelarvamustega ei suhtu.

21. Kas Teil on olnud karjääris mõni tagasilöök? Mida see Teile õpetas?

Jah, oli. Tagasilöök oli siis, kui minu kõrvalt tahtis ära minna inimene, keda ma oma meeskonnas väga oluliseks pidasin. Ta tahtis ära minna, sest ma olin lähenenud talle täiesti valesti. Kui ma selle õppetunni kätte sain, kuidas temaga tuleb suhelda, siis pärast seda pole mul enam ühegi inimesega probleeme olnud. Aga see on töö iseendaga, enda areng. Ta küll ei tööta enam Kliinikumis, aga me suhtleme temaga siiani, ta on justkui mu hingesugulane.

22. Mis on meeldejäävaim mälestus tudengieast?

Loomulikult tudengipäevad! Kevad algab sellega ja hüpetega Emajõkke. Kõige meeldejäävam oli see, kui läksime pärast Barclay platsile ja hakkasime õlut jooma – see oli see periood, kui väljas ei tohtinud õlut tarbida, aga me olime tudengid. Me muidugi lärmasime ka nii kõvasti, et kõik said aru, et me oleme tudengid. See ongi see n-ö põlvkondade vahe: see, mis teile tundub täna tavaline, ei ole alati nii olnud.

23. Mis paneb oma töös Teie silmad enim särama? 

Kui on mingi uus asi. Mulle meeldib, kui inimesed tulistavad puusalt ideid – sealt koorub tavaliselt midagi välja. Ei tohiks olla üks idee, vaid et keegi viskab midagi õhku ja siis hakkab tulema. Vot siis mul lähevad silmad särama.

24. Mis on Teie n-ö happy place?

Mul ei ole niisugust kindlat kohta. Aga üks koht, kus ma tunnetasin, et see võiks olla minu õige koht, oli Hispaanias mere ääres. Kui mul aega on, siis ma kindlasti tahan sinna tagasi minna või näiteks vanaduspõlve seal veeta. See on täiesti teine maailm – aeg kulgeb seal teisiti. Teine mu lemmikkoht on raudselt Pariis. Eriliseks muudab Pariisi see, et prantslased oskavad nautida aega, nad naudivad hetke. Hispaanias oskavad inimesed samuti hetkes olla. Ei pea hommikust õhtuni muretsema.

25. Mis on Teie lemmik vabaaja tegevus? 

Mulle meeldib väga teatris käia. Käisin viimati vaatamas “Nukumaja” – väga hea etendus. Ibsen on raske, aga see mängiti nii mõnusaks. Enim meeldib mulle draama. Mulle ei meeldi tänapäevased komöödiad, sest ma tunnetan, et mind kui vaatajat peetakse rumalaks: mulle mängitakse kõik niimoodi ette, et nüüd on naljakas ja nüüd on nii – pole sügavust. 

26. Kas Teil on mõni salajane oskus, millest paljud ei tea? Milline?

Ma oskan väga hästi hane küpsetada, minu käest on seda lausa tellitud! Mu vanaema on väga hea kokk, aga mina seda õppinud pole, olen lihtsalt andekas. :)

27. Talv või suvi? 

Suvi, pole üldse kahtlustki! Mulle meeldib päike-päike-päike. Kui on päike, siis inimesed muutuvad rõõmsamaks ja avatumaks. Mulle meeldib nautida, päikesega Sa naudidki.

28. Kui saaksite muuta inimeste suhtumist oma tervisesse, siis mida Te esimesena muudaksite?

Kui inimesed annaksid endale aru, kas ja kui kaua nad tahaksid siin maailmas tervena elada, siis see muudaks ka nende suhtumist. Loeb see, kaua ma tahan elada tervena, mitte see, kaua ma elada tahan. Peamine on elukvaliteet. Seal saab inimene ikka väga palju ise ära teha.

29. Kuidas kirjeldaksite oma ametit kolme sõnaga?

Andmine ja saamine. Ma annan endast, aga ma saan inimeselt ka selle tagasi.

30. Kui oleksite ravim, siis milline? 

Ma ei oleks ravim, aga minu olemus on absoluutselt C-vitamiin. See annab erksust ja minu kõrval ei jää küll ükski inimene tuimaks väga pikalt. Mind võib armastada ja mind võib vihata, aga tuimaks ei jäta ma mitte kedagi. Nurka ma kuigi kauaks ei jää, kõik ikka märkavad mind pikapeale.

31. Kas aeg tõesti parandab kõik haavad?

Ei ütleks et parandab, aga leevendab. Haavast jääb ju arm. See leevendub, aga jälg jääb alati maha. Ei tasu ennast tühiste haavade peale raisata.

32. Mis on Teie elu juhtmõte?

Ela ja lase teistel ka elada. Minu vanaema ei lubanud kunagi mitte kedagi taga rääkida ja ütles alati: “Tead, Tanja, kui teistel kõlbab elada, siis Sinul kõlbab vaadata.”

33. Kuidas te defineerite ,,elukvaliteeti’’?

Elukvaliteet on see, kui Sa oled rahul oma eluga. Elukvaliteet = rahulolu. Õnn on üürike, kurbus ei jää ka eluks ajaks, emotsioonid ju tegelikult lahtuvad ja taanduvad. Loeb see, kui Sa ise oma eluga rahul oled. Rahulolu tugineb sellel, mida väärtustatakse. Erinevatel aegadel on väärtused erinevad. Teine asi on see, et me kõik tahame mingil ajahetkel olla vajalikud. See, kui Sind vajatakse, annab rahulolu.

34. Kuidas suhtute solidaarsesse ravikindlustusse? Kas see on jätkusuutlik?

Meie ühiskonnas ma küll praegusel hetkel ei näe muud varianti kui solidaarsus. Sellepärast, et meil jääks muidu üksjagu inimesi arstiabita, saaksid ainult erakorralist abi, kui sedagi. Visiiditasu on kahe otsaga asi. Tõus 5 euro pealt 20 euro peale võib inimestele tunduda küll šokeeriv, aga tegelikult see mingis mõttes distsiplineerib inimest – suunab teda iseendaga hakkama saama, et ta ei oleks iga asja pärast arsti juures. Tulevikus võiks meil olla juhte, kes julgeksid analüüsida, kuhu ja milleks raha läheb, ning anda julgelt tagasisidet ja võtta vastutust, et need küsimused läheksid ka laiemale ringile. Meil puudub kontrollmehhanism. Kas see maailm peab nii bürokraatlik olema?

35. Mida oleksite teinud enda tudengieas teisiti ja miks? 

Ma ei oleks mitte midagi teisiti teinud, sest ma võtan alati kõigest maksimumi. Ma püüdsin koolis maksimaalselt õppida, et pärast oleks vaba aega – minu jaoks on vaba aeg oluline.

36. Mille ja/või kelle üle olete oma elus kõige rohkem tänulik?

Ma olen tänulik, et ma siin maailmas üldse olen ja et mulle on antud täpselt seda, mida ma olen saanud. Ja selle, mis ma olen saanud, olen ma ka ära teeninud.

37. Kuidas hoida tööd ja eraelu lahutatuna?

See tuleb aastate ja töökogemusega, noorena ma seda küll ei osanud. Peab olema lisaks põhitööle teised inimesed Sinu ümber, et ei suhtleks näiteks ainult tervishoiutöötajatega. Teiseks peab olema tahet midagi muud teha, kõik on enda tahtes kinni.

38. Kas usute, et tervishoiusüsteem on ka tulevikus heades kätes?

Ma arvan küll, sest me saame seda, mida me väärime. Kes valivad ministri, kes valivad valitsuse ja riigikogu – meie! Kui mina löön käega, siis keda mul süüdistada on? Aga ükski lollus ei kesta igavesti. 

39. Millist nõu annaksite tudengile, kes seda intervjuud loeb?

Ärge vinguge, sest alati võib hullemaks minna. Aga kui te näete ja teate, et midagi saab parandada, siis minge pange käed külge. Paku lahendusi, mõtle midagi välja. Täna see ei pruugi töötada, aga paari aasta pärast võib. 

40. Kas kirjutate alla mõttele, et elada tuleb üks päev korraga?

Naudi päeva, aga mõtle ette. Mina neid ühepäevaliblikaid ei usu, see ei ole õige. Rahulolu aga küll – igas päevas on midagi toredat, mitte ükski päev ei saa olla üdini halb. Väikesed rõõmud!